Back in (action)

Teate ma kardan...
ja ma väga kardan koju tulla/minna.

Turketi

Rongisõit
Türgi poole hakkasime liikuma laupäeva õhtul öörongiga marsruudil Tbilisi-Misso, sest cmoon it's cheap - 2 € rong + teine 2 € unerohu tarvis ei ole ju üldse paha. Samas und me ikkagi ei saanud, sest kõrvalt vagunist leidsime kolm eestlast, kes meid halvale teele viisid. Noh ja sellega veel asi ei piirdunud, sest vaguni teises otsas oli keegi endaga kaasa vinnanud ca 50 liitrit veini...
Hommikuks olime igatahes Batumis ja meie hääletamine võis alata. Enne seda pidime muidugi kotid sigarette meie esimese hosti tarves täis toppima, sest suitud Türgis on umbes kolm korda kallimad.

Ötkür-Orkut-Otbyt
Batumist läksime häälega Trabzoni. Esimese asjana peale piiriületust saime kerge kultuurishoki, sest me olime juba vaikselt ära unustanud millised maanteed välja nägid ja niidetud muru oli ka nagu midagi enneolematut. See selleks. Peale lõunat jõudsime kohale ja helistasime Orkutile, kes Aprilli alguses meie juures couchsurfis ajhjkdöhfajkdfhaödsfh Inämp ei jõua, kui mahti saan siis jätkan

Kassid läinud hiirtel pidu

Kuna meie ülemused peavad Lätis mesinädalaid, siis otsustasime ka ise midagi huvitavat ette võtta, ehk siis nädalaks ajaks Türki minna. Marsruut on Rustavi-Batumi-Trabzon-Samsun-Cappadocia-...-Rustavi ja transpordivahenditeks rong ja pöidlaküüt. Nii et jh Güle-güle.

Paar pilti ka kohtadest, mida kavatseme näha

Fungus tahab reisile

Kunagi ammu, ammu veebruari algul kolisime onu Gia juurest organisatsiooni vastvalminud korterisse Batumi tänaval. Tegelikult oleksime siia pidanud kolima juba oktoobri lõpus, aga kuna töömehed tahtsid hästi kvaliteetselt teha, siis läks tsipa kauem aega. Vähemalt sellist juttu rääkis meile Liene. Kvaliteedist on asi muidugi kaugel, või siis teine variant, et see ongi Gruusia kvaliteet - silm sirkel, nina vinkel.

Siia tõestuseks väike nimekiri:
1. Välisuks jäi lukku (käisime nädal aega aknast, enne kui uks maha lõigati).
2. Peldiku uks jäi lukku (Gio pidi peldiku aknast välja ronima).
3. Kardinapuud on kolmes toas alla lennanud.
4. Kolme toa uksed ei käi enam normaalselt kinni.
5. Boiler on tuhat korda katki olnud (hetkel soe vesi on, aga radikad ei tööta).
6. Kraan hakkas mingi ma ei tea mis F mõjul eriti rõvedat heli tegema.
7. Värvimiseks ei ole ühtegi pistikut seina pealt maha võetud.
8. Dušikabiinilt ei ole enne paigaldamist kilet maha võetud, mistõttu kile ja kabiini vahelt jookseb vesi ikka põrandale.
9. VENTILATSIOONI EI OLE!

See viimane häiribki meid kõige rohkem. Lihtsalt korteris õhk nigram ei liigu, mistõttu ei lähe ka niiskus kuidagimoodi välja. Selline keskkond meeldib muidugi Mr Fungile, kes peaaegu igas toanurgas ennast mõnusasti sisse on seadnud. Joe toas on seda isegi nii palju, et seal võiks vabalt šampinjone kasvatada. Eile avastasin Mr Fungi ka enda toast, nimelt oli ta ennast sisse seadnud voodi all läpaka-, kaamera- ja matakotis). Hea vähemalt, et nüüd avastasin, sest lennukile hallitusseenekarva kotiga oleks vist natuke natuke nadi minna.

Tegelikult ma ei kurda, sest võrreldes Armeenias elavate vabatahtlikega või siis Merlega Keenias on meil supper elamine. Pealegi gaasiahjus saab riided kiiremini kuivaks, kui radika peal.

PS! Mitte, et me nõusid ei peseks, vett lihtsalt ei ole.

Pulmad

Sellel nädalavahetusel toimusid siis need kauaoodatud pulmad, abiellujateks mu ülemus ja endine läti vabatahtlik. Algas kõik rahulikult kirikliku laulatusega Tbilisis. Kuna tegu oli katoliku kirikuga, siis toimus kõik tavapärasest veidi teistmoodi. Papp tavapäraste küsimuste küsimise asemel laulis ainult midagi habemesse ja mis kõige hullem, peig ei tohtinud pruuti isegi normaalselt suudelda ja noh sõrmused läksid üldse valesse sõrme. Kõige kurioossem selle laulatuse juures oli aga see, et samaaegselt toimus kirikus veel ristsed, mis sai pulmadest kordades rohkem tähelepanu.

Peale laulatust mindi tagasi Rustavisse ühte restorani pidutsema. Minu üllatuseks erines ka see päris kõvasti tavapärasest Eesti pulmast. Esiteks ei olnud nagu otseselt pulmavana, kes piduliste tuju üleval hoidis. Selle asemel oli damada, kes iga viie minuti pärast toosti ütles ja siis kõik 200 inimest tema järel jõid. Lisaks puudusid ka igasugused lõbusad mängud. Seega jäi see pidu üpriski külmaks. Samas asja parandas kõvasti Gruusia tants - see oli tõsiselt lahe. Ainuke asi, millest ma veel siiani aru ei saa on see, et miks kuradi pärast seal nii palju sööki oli?! Sellise kogusega oleks saanud 3 sellist pulma korraldada. Laudadel oli lõpuks lihtsalt 5 taldrikku üksteise otsas kalamarjade, kanasalatite, šašlõki ja muu paremaga.


PS! Keegi pulmas "kibe" ka ei karjunud :s

Barber shop 1964

Kuna homme on pulma minek, siis võtsin täna lõpuks endale aja juuksuri juures ära käia. Plaan tegelikult sinna minna oli juba kuu aega tagasi, aga noh es jõvvaq. Igatahes asi oli juba päris kriitiline, sest ma ei olnud ka kuu aega habet ajanud. Seda põhjusel, et kui viikingid siin käisid, siis läks neil pakkimisega päris kiireks ja nii saigi Kristo minu shaving equipmendi ja mina tema peerutorud ning ühe plätu, millest isegi aeg-ajalt kasu on.
Bäck to topic. Seekord otsustasin minna tõsiselt hea juuksurisalongi asemel, kus isegi 30 krooni eest pea ära pestakse ja föönitatakse, Tomku juuksurisalongi. See salong on rohkem selline neljanda põlvkonna koht, mida ehk võib-olla Ameerika filmides näha võib. Asub see ka sellises Stalinistlikus hoones ja ka juuksurid on sellest ajast pärit. Puhkehetkel meeldib neile oma toolidel suu lahti magada.
Kohale jõudes oli tõsiselt raske naeru kinni hoida, sest see koht oli lihtsalt nii naljakas. Tõsiselt, nagu oleks ajas tagasi rännanud. Ainuke asi, mis ma seal juuksurisalongis sellest sajandist nägin oli laest alla rippuv säästupirn. Naeruisu lõpuks ikkagi kadus, sest habet aeti habemeajamisnoaga, mis ei olnud üldsegi mõnus. Pealegi mu Mach 3, mis nüüd ustavalt Kristot teenib tegi selle töö palju kvaliteetsemalt ja 15 minutit kiiremini.

Ilm on hukkas jah ilm on hukkas

Märtsis hakkas ilm juba lubama, aga nüüd on juba kuu aega totaalselt perses olnud. Nädal aega tagasi sadas Tbilisis isegi Aafrika kõrbemuda. Nii et jh... Tuba kütame stiilselt gaasipliidiga, sest boiler on juba viimane kuu aega rivist väljas.

Jesus won't rise up

Samas tagasilöökidega oleks võinud juba arvestada, sest neid asju, mis siin õigeaegselt juhtuvad on tõesti vähe - isegi aastavahetust peetakse kaks nädalat hiljem. Igatahes pidime siis Rachasse minema ja olime asjadki ära pakkinud, kuid kui mineku aeg kätte jõudis, siis taksot ei tulnud. Lõpuks, kui juhi kätte saime ütles ta, et tee on liiga sitt ja tema ei lähe kuhugi, ehkki nädal aega tagasi oli juba kokku lepitud ja osa rahagi makstud. Selleks ajaks oli muidugi kell ka loomulikult liiga palju, et midagi uut normaalse hinnaga sebida...

FIAL

Neli päeva ja neli postitust - kas ma peaks kuhugi risti tõmbama?

Jesus rise up

Ilo kutsus meid nädalvahetuseks veiniparadiisi Rachasse Jesus rise up pühasid tähistama. Kommenaarideks lisas, et me saame seal suurima supra terve meie projekti jooksul ja julgustuseks mainis selle ka veel ära, et kui ta viimane kord nädalaks ajaks sinna läks, siis tagasi jõudis alles kuu aja pärast.

Seega nädalavahetus tõotab tulla huvitav.

Häid pühi!

Mis sitasti see uuesti

Natuke vähem, kui aasta aega tagasi tegin matemaatika riigieksami, mis läks üle ootuste sitasti. Kohe nii sitasti, et isegi Maaülikooli maaehituse erialal jäin napilt uksetaha. Nii saigi tehtud otsus, et sellel aastal teen eksami uuesti ja sedapuhku 31. mail Tallinnas (järeleksam). Ainuke jama selle asja juures on see, et ma sain õppimisega alles algust teha ca 15 päeva tagasi, kui Karl ja Kristo mulle Eestist õpikud tõid. Seega pean kolme aasta materjali meelde tuletama 55 päevaga. Sellest võib veel maha arvestada igasugused pühad ja võite kindlad olla, et neid on siin palju.

Natuke naljakas on selle suure õppimise juures veel seegi, et tegelikult ma seda paremat punktiskoori nii väga enam ei vajagi. Kui, siis ainult ego tõstmiseks, sest plaanid on muutunud ja Maaülkooli asemel soov hoopis Viljandi kultuuriakadeemiasse rahvuslikku ehitust õppima minna. Õppejõud on tegelikult üldjoontes samad, ainult spetsiifilisem ja rakenduslikku poolt kõvasti rohkem. Miinuseks on ehk see, et härra bakalauruseks saamiseks pean õppima 4 aastat ja kui tahan insenäri pabereid, siis veel kuskil kaks aastat. Aga cmoon vaadake neid lõputöid ja saate ise ka aru miks just Viljandi.

Tulles tagasi veel matemaatika teema juurde, siis eksami tahaks teha vähemalt 75 punktile - seega ei midagi ulmselist.

Aga tegelikult...

Viimasel ajal olen nii palju erinevaid lahedaid blogisid lugenud, et endal tuli ka isu peale uuesti midagi kirjutada. Nüüd on kõik avalik kah, nii et Allan saab ka mu tegemiste kohta lugeda ja ei pea iga päev mulle Facebookis "jou" ütlema ja lolle küsimusi esitama.

Sattusin üle pika aja oma blogi peale ja silma jäi üks postitus, kus avaldasin arvamust, milline see eloke siin välja võib näha. Päris huvitav oli tagantjärgi lugeda ja võrrelda tegelikkusega.

1. ... tehakse igal pool suitsu
Täpselt nii ja mõnes pubis on suitsu isegi nii palju, et õlleklaasi ei näe

2. ... on suvel sooja ca 40 kraadi ja talvel veidi üle nulli
Talvel veidi soojem aga põhimõtteliselt küll

3. ... meenutab Türgit (korrast ära ja kasimata)
Risto kirjutas selle kohta omas blogis järgmiselt:
"Praeguseks olen korraldajatele meie "Teeme ära" kampaania lingi edastanud, ehk on abiks, entusiasmi ja huvi meie kampaania vastu neil jagus. Mõnevõrra on nende ülesanne lihtsam, mingit eelnevat prügi kaardistamist pole vaja teha, lihtsalt kaardilt Gruusia nimi maha tõmmata ja asemele kirjutada Talgukoht."

4. ... sõidab see, kellel on tugevam signaal (Karli Peugeot oleks täiesti out)
Vale, siin sõidavad lihtsalt kõik, aga signaal käib asja juurde.

5. ... on normaalne internet
Vesi, gaas, internet või elekter - üks on alati puudu

6. ... on kõik peaaegu poole võrra odavam
Osad asjad kallimad osad odavamad, aga üldiselt suht sama

7. ... õpin ma Gruusia keeles suhtlema umbes kolme kuuga
Huumorikool

8. ... on väga lahedaid klubisid
Ei ole. Tbilisis on nt üks klubi, mis on sama suur, kui linnamäe peoruum, aga selle keskel asub veel hiiglaslik baar, nii et ruumi on tantsimiseks umbes samapalju, kui 40 kohalise bussi peal. Aa ja kui muusika kopa ette viskab võid peldikusse minna ja korgid välja lülitada :D - proovitud.

9. ... kohtab sellist naljakat leiutamist, mis sobiks lehele failblog.org
Täpselt, kui ikka marsa katusele on paigutatud terve elutoa mööbel, siis paneb muigama küll.

10. ... räägib enamus noori vabalt inglise keelt.
Ei räägi. Just täna saatis üks tüüp meile ca 20 kirja, mis olid ilmselgelt google translatori abil kirjutatud ja isegi kui kõik järelejäänud vabatahtlikud oma kujutlusvõime tööle panid ei saanud me ikka aru, mis ta tahtis öelda.

11. ... maksab õlu umbes 7 krooni
pool liitrit poest ostes 10.-
pubides 18.-
ja "stiilsetes" kohtades 50.-

Teleponi

Nüüd jälleki telefon olemas :)

Aastavahetuse tripp

AASTAVAHETUS

Paar päeva enne aastavahetust läksime Jou, Dagi ja Tomkuga trippima. Koduukselt püüdis meid veel kinni babuska, kes ei lasknud meid enne minema, kui kõhud täis söödetud ja pits tsatsat hinge all.
Esimeseks sihtkohaks valisime Kutaisi. Sõit sinna kestis ca 4 tundi, mis oli tõsiselt igav aga vähemalt magada sai. Kohale jõudes saime kõik suure üllatuse osaliseks. Me teadime, et ilm pidi seal kandis soojem olema, aga et see nii soe oli ei osanud keegi arvata. Seega joped ja pusad lendasid kohe kotti tagasi. Linna peal ringi liikudes põrkasime juhuslikult kokku Zane ja Janisega, kes olid suurema tripi ette võtnud paar päeva varem ning olid teel juba tagasi.
Tänu neile leidsime endale ka ööbimiskoha ühe mehe juures. Kes elas sõna otseses mõttes lossis. Väljast nägi see välja nagu iga teinegi sealkandis, seest tõsine häärber – antiikne mööbel, skulptuurid, maalid, trepid, kõrged uksed... Igatahes uhke ja seda kõike vaid 70 krooni eest. Peremees oli 60 aastane poissmees, viimast õhkas välja igast toast, sest kaunite maalide kõrval olid veel kaunimad postrid, lisaks olid kõikvõimalikud kohad päris suure tolmukihi all.
Õhtul hängisime niisama linna peal, kuna mingit pidu ei paistnud kuskil olevat. Käisime isegi lõbustuspargis vaateratta peal romantikat tegemas ja põrkeautodega sõitmas :D. Viimane osutus arvastust palju lõbusamaks. Koju tagasi minnes veetsime aega Janise ja Zanega kaarte mängides ja veini juues.

Teisel reisipäeval läksime Gelati kirikut vaatama – Illos, Illos, Illos. Peale suurt matka käisime ühel peol ka, aga ei midagi erilist. Kõik olid jube väsinud ka sel päeval nii et jh...

Kolmanda reisipäeva hommikul leidsime Jouiga endale tüdrukud. Kahjuks pidime kohe edasi minema, seega pikalt nendega aega ei veetnud. Suundusime Musta mere äärde linna nimega Poti. See osutus aga päris suureks veaks, sest mitte midagi seal teha ei olnud. Nii läksimegi kohe edasi Batumisse. Enne seda käisime veel kohalikul Bazaaril veini ostmas, mis kujunes jällegi päris naljakaks ettevõtmiseks, kuna kõik veinimüüjad tahtsid meile veini müüa. Seeda mingi hetk oli meie ees 10 kätepaari, mis meile degusteerimiseks veini ulatasid. Lõpus saime esimest korda kiita ka, selle eest, et nii hästi gruusia keelt räägime.
Batumisse jõudsime umbes kella nelja paiku, seega pidime kiiresti tegutsema, et öömaja leida. Väga kaua me seda õnneks otsima ei pidanud, sest juhuslikult hakkas meiega rääkima üks vanamees, kes meile ka öömaja pakkus ja seda täiesti TASUTA. Tingimused ei olnud just kõige paremad, aga mis ei tapa teeb ju tugevaks?! Peale kottide maha panemist toimus kommete kohaselt ka väike supra, mida saatis hosti pillimäng.
Õhtul läksime veel linna peale, kus vaatasime aastavahetuse peaproovi ja ajasime ns juttu. Käisime ka rannas, mis oli õhtu hämaruses veelgi ilusam, kui suvel. Õhtu lõpetasime aga hoopis ööklubis. Peale pidu ei osanud me aga enam koju minna, sest neid väikseid tänavaid oli nii palju ja täpselt ei mäletanud ka, kus see asus. Õnneks leidsime selle 45 minutit hiljem ülesse ja saime lõpuks magama minna.

31. detsembril ärkasime suure vihmasaju tõttu, mis tuppa kostus. Kui sadu vähemaks jäi, hakkasime uut öömaja otsima, kuna meie hostil olid sugulased külla tulemas ja tuhat muud asja... Tegelikult ei saa seda väga otsimiseks nimetada, sest me teadsime kuhu me läheme. Nimelt soovitas Zane meil minna sadamasse, kus päris hea hinnaga oli võimalik ühes laevas kajut rentida. Mõeldud – tehtud. Saime rõduga kajuti vaatega Mustale merele hinnaga 100 krooni inimene :).
Peale asjade maha panemist läksin ujuma. Vesi küll kõige soojem ei olnud, aga ega Läänemeri augustis soojem ei olnud.
Lõuna paiku liitus meiega üks Tsehhi tüdruk, kellega olime paar korda Tbilisis kohtunud. Tema algatusel läksime Kindzmaruli veinikeldrisse, kus ta varem käinud oli. Meil sselle vastu muidugi midagi ei olnud, sest ilm oli jube kehv ja veini oli ka õhtuks vaja :). Üle läve astudes ulatati meile kohe veiniklaasid ja paluti diivanile istuda. Nii me siis tiksusime seal ca 3 tundi veini degusteerides ja juttu ajades.
Peale shopingut otsustasime veel maha pidada Gruusia kommetele vastava supra. Tamada olin sedapuhku mina, mis eneselegi üllatvalt väga hästi välja kukkus.
Enne pidu läksime veel korraks laevale, sest meiega liitus veel kaks Tsehhi, kes tahtsid oma asjad maha panna.
Lõpuks siis pidu Batumi keskväljakul Bochelli muusika saatel. Lisaks veel iluuisutajad, tantsijad jne jne. Isegi jõuluvana sõitis oma saaniga üle väljaku.

PS! Kui ma kuskilt oma jõulude blogi posti ka üles leian siis lisan kohe!

Selline aastavahetus siis...

PS! Uue aasta lubadus on see, et Batumis käin ühe korra vähemalt sellel aastal veel, sest see on lihtsalt nii nii LAHE koht keset maakera.

31. detsembri hommikul üles ärgates avastasin peale jubedale vihmale veel seda, et mu kaks nädalat vana telefoni displei on puru (Ära hoia telefoni ja pastakat ühes taskus). Seega selle tõttu ma ei saanudk ühelegi teie sõnumile vastata. Proovisin küll helistada neile, kelle number peas oli aga kuna võrk oli ilmselt üle koormatud ei õnnestunud ka see... Järgmise telefoni mis ostan on lauatelefon, vähemalt pole hirmu, et ära kaob või lõhun.

Aa ja veel, kes iganes mulle sõnumeid saatsid palun saatke need kirjana või meilina uuesti, sest jube tore oleks neid ikkagi kätte saada.