Teate ma kardan...
ja ma väga kardan koju tulla/minna.
24 mai 2011
18 mai 2011
Turketi
Rongisõit
Türgi poole hakkasime liikuma laupäeva õhtul öörongiga marsruudil Tbilisi-Misso, sest cmoon it's cheap - 2 € rong + teine 2 € unerohu tarvis ei ole ju üldse paha. Samas und me ikkagi ei saanud, sest kõrvalt vagunist leidsime kolm eestlast, kes meid halvale teele viisid. Noh ja sellega veel asi ei piirdunud, sest vaguni teises otsas oli keegi endaga kaasa vinnanud ca 50 liitrit veini...
Hommikuks olime igatahes Batumis ja meie hääletamine võis alata. Enne seda pidime muidugi kotid sigarette meie esimese hosti tarves täis toppima, sest suitud Türgis on umbes kolm korda kallimad.
Ötkür-Orkut-Otbyt
Batumist läksime häälega Trabzoni. Esimese asjana peale piiriületust saime kerge kultuurishoki, sest me olime juba vaikselt ära unustanud millised maanteed välja nägid ja niidetud muru oli ka nagu midagi enneolematut. See selleks. Peale lõunat jõudsime kohale ja helistasime Orkutile, kes Aprilli alguses meie juures couchsurfis ajhjkdöhfajkdfhaödsfh Inämp ei jõua, kui mahti saan siis jätkan
Türgi poole hakkasime liikuma laupäeva õhtul öörongiga marsruudil Tbilisi-Misso, sest cmoon it's cheap - 2 € rong + teine 2 € unerohu tarvis ei ole ju üldse paha. Samas und me ikkagi ei saanud, sest kõrvalt vagunist leidsime kolm eestlast, kes meid halvale teele viisid. Noh ja sellega veel asi ei piirdunud, sest vaguni teises otsas oli keegi endaga kaasa vinnanud ca 50 liitrit veini...
Hommikuks olime igatahes Batumis ja meie hääletamine võis alata. Enne seda pidime muidugi kotid sigarette meie esimese hosti tarves täis toppima, sest suitud Türgis on umbes kolm korda kallimad.
Ötkür-Orkut-Otbyt
Batumist läksime häälega Trabzoni. Esimese asjana peale piiriületust saime kerge kultuurishoki, sest me olime juba vaikselt ära unustanud millised maanteed välja nägid ja niidetud muru oli ka nagu midagi enneolematut. See selleks. Peale lõunat jõudsime kohale ja helistasime Orkutile, kes Aprilli alguses meie juures couchsurfis ajhjkdöhfajkdfhaödsfh Inämp ei jõua, kui mahti saan siis jätkan
07 mai 2011
Kassid läinud hiirtel pidu
Kuna meie ülemused peavad Lätis mesinädalaid, siis otsustasime ka ise midagi huvitavat ette võtta, ehk siis nädalaks ajaks Türki minna. Marsruut on Rustavi-Batumi-Trabzon-Samsun-Cappadocia-...-Rustavi ja transpordivahenditeks rong ja pöidlaküüt. Nii et jh Güle-güle.
Paar pilti ka kohtadest, mida kavatseme näha
Paar pilti ka kohtadest, mida kavatseme näha
06 mai 2011
Fungus tahab reisile
Kunagi ammu, ammu veebruari algul kolisime 
onu Gia juurest organisatsiooni vastvalminud korterisse Batumi tänaval. Tegelikult oleksime siia pidanud kolima juba oktoobri lõpus, aga kuna töömehed tahtsid hästi kvaliteetselt teha, siis läks tsipa kauem aega. Vähemalt sellist juttu rääkis meile Liene. Kvaliteedist on asi muidugi kaugel, või siis teine variant, et see ongi Gruusia kvaliteet - silm sirkel, nina vinkel.
Siia tõestuseks väike nimekiri:
1. Välisuks jäi lukku (käisime nädal aega aknast, enne kui uks maha lõigati).
2. Peldiku uks jäi lukku (Gio pidi peldiku aknast välja ronima).
3. Kardinapuud on kolmes toas alla lennanud.
4. Kolme toa uksed ei käi enam normaalselt kinni.
5. Boiler on tuhat korda katki olnud (hetkel soe vesi on, aga radikad ei tööta).
6. Kraan hakkas mingi ma ei tea mis F mõjul eriti rõvedat heli tegema.
7. Värvimiseks ei ole ühtegi pistikut seina pealt maha võetud.
8. Dušikabiinilt ei ole enne paigaldamist kilet maha võetud, mistõttu kile ja kabiini vahelt jookseb vesi ikka põrandale.
9. VENTILATSIOONI EI OLE!
See viimane häiribki meid kõige rohkem.
Lihtsalt korteris õhk nigram ei liigu, mistõttu ei lähe ka niiskus kuidagimoodi välja. Selline keskkond meeldib muidugi Mr Fungile, kes peaaegu igas toanurgas ennast mõnusasti sisse on seadnud. Joe toas on seda isegi nii palju, et seal võiks vabalt šampinjone kasvatada. Eile avastasin Mr Fungi ka enda toast, nimelt oli ta ennast sisse seadnud voodi all läpaka-, kaamera- ja matakotis). Hea vähemalt, et nüüd avastasin, sest lennukile hallitusseenekarva kotiga oleks vist natuke natuke nadi minna.
Tegelikult ma ei kurda, sest võrreldes Armeenias elavate vabatahtlikega või siis Merlega Keenias on meil supper elamine. Pealegi gaasiahjus saab riided kiiremini kuivaks, kui radika peal.
PS! Mitte, et me nõusid ei peseks, vett lihtsalt ei ole.
onu Gia juurest organisatsiooni vastvalminud korterisse Batumi tänaval. Tegelikult oleksime siia pidanud kolima juba oktoobri lõpus, aga kuna töömehed tahtsid hästi kvaliteetselt teha, siis läks tsipa kauem aega. Vähemalt sellist juttu rääkis meile Liene. Kvaliteedist on asi muidugi kaugel, või siis teine variant, et see ongi Gruusia kvaliteet - silm sirkel, nina vinkel.Siia tõestuseks väike nimekiri:
1. Välisuks jäi lukku (käisime nädal aega aknast, enne kui uks maha lõigati).
2. Peldiku uks jäi lukku (Gio pidi peldiku aknast välja ronima).
3. Kardinapuud on kolmes toas alla lennanud.
4. Kolme toa uksed ei käi enam normaalselt kinni.
5. Boiler on tuhat korda katki olnud (hetkel soe vesi on, aga radikad ei tööta).
6. Kraan hakkas mingi ma ei tea mis F mõjul eriti rõvedat heli tegema.
7. Värvimiseks ei ole ühtegi pistikut seina pealt maha võetud.
8. Dušikabiinilt ei ole enne paigaldamist kilet maha võetud, mistõttu kile ja kabiini vahelt jookseb vesi ikka põrandale.
9. VENTILATSIOONI EI OLE!
See viimane häiribki meid kõige rohkem.
Lihtsalt korteris õhk nigram ei liigu, mistõttu ei lähe ka niiskus kuidagimoodi välja. Selline keskkond meeldib muidugi Mr Fungile, kes peaaegu igas toanurgas ennast mõnusasti sisse on seadnud. Joe toas on seda isegi nii palju, et seal võiks vabalt šampinjone kasvatada. Eile avastasin Mr Fungi ka enda toast, nimelt oli ta ennast sisse seadnud voodi all läpaka-, kaamera- ja matakotis). Hea vähemalt, et nüüd avastasin, sest lennukile hallitusseenekarva kotiga oleks vist natuke natuke nadi minna.Tegelikult ma ei kurda, sest võrreldes Armeenias elavate vabatahtlikega või siis Merlega Keenias on meil supper elamine. Pealegi gaasiahjus saab riided kiiremini kuivaks, kui radika peal.
PS! Mitte, et me nõusid ei peseks, vett lihtsalt ei ole.
02 mai 2011
Pulmad
Sellel nädalavahetusel toimusid siis need kauaoodatud
pulmad, abiellujateks mu ülemus ja endine läti vabatahtlik. Algas kõik rahulikult kirikliku laulatusega Tbilisis. Kuna tegu oli katoliku kirikuga, siis toimus kõik tavapärasest veidi teistmoodi. Papp tavapäraste küsimuste küsimise asemel laulis ainult midagi habemesse ja mis kõige hullem, peig ei tohtinud pruuti isegi normaalselt suudelda ja noh sõrmused läksid üldse valesse sõrme. Kõige kurioossem selle laulatuse juures oli aga see, et samaaegselt toimus kirikus veel ristsed, mis sai pulmadest kordades rohkem tähelepanu.
Peale laulatust mindi tagasi Rustavisse ühte restorani
pidutsema. Minu üllatuseks erines ka see päris kõvasti tavapärasest Eesti pulmast. Esiteks ei olnud nagu otseselt pulmavana, kes piduliste tuju üleval hoidis. Selle asemel oli damada, kes iga viie minuti pärast toosti ütles ja siis kõik 200 inimest tema järel jõid. Lisaks puudusid ka igasugused lõbusad mängud. Seega jäi see pidu üpriski 
külmaks. Samas asja parandas kõvasti Gruusia tants - see oli tõsiselt lahe. Ainuke asi, millest ma veel siiani aru ei saa on see, et miks kuradi pärast seal nii palju sööki oli?! Sellise kogusega oleks saanud 3 sellist pulma korraldada. Laudadel oli lõpuks lihtsalt 5 taldrikku üksteise otsas kalamarjade, kanasalatite, šašlõki ja muu paremaga.
PS! Keegi pulmas "kibe" ka ei karjunud :s
pulmad, abiellujateks mu ülemus ja endine läti vabatahtlik. Algas kõik rahulikult kirikliku laulatusega Tbilisis. Kuna tegu oli katoliku kirikuga, siis toimus kõik tavapärasest veidi teistmoodi. Papp tavapäraste küsimuste küsimise asemel laulis ainult midagi habemesse ja mis kõige hullem, peig ei tohtinud pruuti isegi normaalselt suudelda ja noh sõrmused läksid üldse valesse sõrme. Kõige kurioossem selle laulatuse juures oli aga see, et samaaegselt toimus kirikus veel ristsed, mis sai pulmadest kordades rohkem tähelepanu.Peale laulatust mindi tagasi Rustavisse ühte restorani
pidutsema. Minu üllatuseks erines ka see päris kõvasti tavapärasest Eesti pulmast. Esiteks ei olnud nagu otseselt pulmavana, kes piduliste tuju üleval hoidis. Selle asemel oli damada, kes iga viie minuti pärast toosti ütles ja siis kõik 200 inimest tema järel jõid. Lisaks puudusid ka igasugused lõbusad mängud. Seega jäi see pidu üpriski 
külmaks. Samas asja parandas kõvasti Gruusia tants - see oli tõsiselt lahe. Ainuke asi, millest ma veel siiani aru ei saa on see, et miks kuradi pärast seal nii palju sööki oli?! Sellise kogusega oleks saanud 3 sellist pulma korraldada. Laudadel oli lõpuks lihtsalt 5 taldrikku üksteise otsas kalamarjade, kanasalatite, šašlõki ja muu paremaga.PS! Keegi pulmas "kibe" ka ei karjunud :s
29 aprill 2011
Barber shop 1964
Kuna homme on pulma minek, siis võtsin täna lõpuks endale aja juuksuri juures ära käia. Plaan tegelikult sinna minna oli juba kuu aega tagasi, aga noh es jõvvaq. Igatahes asi oli juba päris kriitiline, sest ma ei olnud ka kuu aega habet ajanud. Seda põhjusel, et kui viikingid siin käisid, siis läks neil pakkimisega päris kiireks ja nii saigi Kristo minu shaving equipmendi ja mina tema peerutorud ning ühe plätu, millest isegi aeg-ajalt kasu on.
Bäck to topic. Seekord otsustasin minna tõsiselt hea juuksurisalongi asemel, kus isegi 30 krooni eest pea ära pestakse ja föönitatakse, Tomku juuksurisalongi. See salong on rohkem selline neljanda põlvkonna koht, mida ehk võib-olla Ameerika filmides näha võib. Asub see ka sellises Stalinistlikus hoones ja ka juuksurid on sellest ajast pärit. Puhkehetkel meeldib neile oma toolidel suu lahti magada.
Kohale jõudes oli tõsiselt raske naeru kinni hoida, sest see koht oli lihtsalt nii naljakas. Tõsiselt, nagu oleks ajas tagasi rännanud. Ainuke asi, mis ma seal juuksurisalongis sellest sajandist nägin oli laest alla rippuv säästupirn. Naeruisu lõpuks ikkagi kadus, sest habet aeti habemeajamisnoaga, mis ei olnud üldsegi mõnus. Pealegi mu Mach 3, mis nüüd ustavalt Kristot teenib tegi selle töö palju kvaliteetsemalt ja 15 minutit kiiremini.
Bäck to topic. Seekord otsustasin minna tõsiselt hea juuksurisalongi asemel, kus isegi 30 krooni eest pea ära pestakse ja föönitatakse, Tomku juuksurisalongi. See salong on rohkem selline neljanda põlvkonna koht, mida ehk võib-olla Ameerika filmides näha võib. Asub see ka sellises Stalinistlikus hoones ja ka juuksurid on sellest ajast pärit. Puhkehetkel meeldib neile oma toolidel suu lahti magada.
Kohale jõudes oli tõsiselt raske naeru kinni hoida, sest see koht oli lihtsalt nii naljakas. Tõsiselt, nagu oleks ajas tagasi rännanud. Ainuke asi, mis ma seal juuksurisalongis sellest sajandist nägin oli laest alla rippuv säästupirn. Naeruisu lõpuks ikkagi kadus, sest habet aeti habemeajamisnoaga, mis ei olnud üldsegi mõnus. Pealegi mu Mach 3, mis nüüd ustavalt Kristot teenib tegi selle töö palju kvaliteetsemalt ja 15 minutit kiiremini.
25 aprill 2011
Ilm on hukkas jah ilm on hukkas
Märtsis hakkas ilm juba lubama, aga nüüd on juba kuu aega totaalselt perses olnud. Nädal aega tagasi sadas Tbilisis isegi Aafrika kõrbemuda. Nii et jh... Tuba kütame stiilselt gaasipliidiga, sest boiler on juba viimane kuu aega rivist väljas.